ekspressi loomamuna

"Nicky suri ja söödi ära armastatud loomade poolt..."
http://www.ekspress.ee/2009/06/11/reis/42087-lugusid-loomadest

veel üks vana muna...

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EC0DE8A1F30ED1E6C22574EA002ED4E1

...ja kohe tuleb värske ka. Loe Eesti Ekspressi!

this is my true Rodigan story...

Ma olen püüdnud David Rodigani peole minna varem kahel korral Kopenhaagenis. Mõlemal korral toimus see klubis Stengade 30, mis on ristand Von Krahlist ja Levist Väljast. Üldiselt käivad seal noored anarhistid ja boheem-joodikud, aga pühapäeviti on seal RubA'Dub ja siis on valged pooleks nekudega, kes on kindlapeale väljas - saab nädalavahetuse jooksul ripakile jäänud valget liha.
Vot esimesel korral läksin ma Rodiganile liiga hilja ja seeaeg, kui mees mängis, suhtestusin mina järjekorraga ukse taga. Hea küll, Rodigan tuli sel kevadel uuesti Kopenhaagenisse. Läksin varakult ja jälgisin tühja saali täitumist. Tuligi lõpuks meister lavale ja asus tutvustama oma kollektsiooni ajalugu (Eestis ta seda ei teinud). Oli huvitav ja puha. Kahe minuti pärast prantsatas minu taha 2 taani ahvi - kerges joobes plika maani täis poldiga, kes lasi oma klaasist õllepudeli meelega ja pritsiva laksuga rahva jalgade alla kukkuda. Minus tõstis pead kodutütar ja ma nõudsin: "Võta ülesse, keegi lõhub jalad ära!" Tüübi reageering oli adekvaatne - ta ründas mind ja kukkus mulle kogu oma joobega otsa. Ja kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - appi tulid mitte turvamehed, vaid nekud. Aafrika printsessi potensiaaliga roosa hiidtagumik tuleb päästa! Jajah. Ja päästmise eest oodati tänu tantsude ja tonksu näol. Moosimine oli intensiivne ja "eid" eitati, lõppeks olin sunnitud labaselt põgenema. Rodigan jäi...
Seekord von Krahlis ei pidanud põgenema ega võitlema oma koha eest päikese all. Roni aga ülesse rõdule, võta keskmine koht ja vahi otse Rodigani läikivasse lagipähe. Väga-väga-väga mõnus. Kalev K 20 aasta pärast.
Igatahes suured tänud Vadimmile aastate pikkuse sõpruse ja õla eest. Respekt.

http://www.myspace.com/davidrodigan
http://www.stengade30.dk/
http://vonkrahl.ee/

unustasin... kana munes esimese muna

http://www.ekspress.ee/2008/08/14/reis/3896-skandinaavia-troopiline-pealinn


Nii on...

ilmast rääkides

Nii kohutavalt ladistab siin Kopenhaagenis täna, et taas kerkis päevakorrale küsimus "Miks?! Miks ometi just see maalapp elamiseks!?!"
Wulffmorgenthaleri seletus kahe Taani esmaasustanud kuti valiku põhjal - otsustavaks sai krõbekamara lõhn... kui oli valida:
a) päikese, ranna, naeratavate sarongides iluduste ja
b) depressiooni, alanduse, külmetuse ning sealiha vahel.



http://politiken.dk

lehma lelletütar 60!

Kuna Kopenhaagenis on homo-nädal, siis lasid mu naabrid vastasmaja rõdult meile kõigile nüüd Cheri. Täisvõimsusel. Et me ikkagi ei unustaks. Lihtsalt SELLE ühe loo ja kogu moos. Võetagu teadmiseks, et on olemas sihuke lugu (mille nime ma ei mäleta... või õigemini pole kunagi teadnud). Uskumatu... nagu usupühad...
See on aga vaid kirss taanlaste-kombel-pidutsemise-tordi peal. Ma käisin täna nö "töö asjus" süldipeol. Kellegi onu esimene abikaasa Emilie ehk Mille sai 60. Mille ja ta pojad (vähemalt kolm, aga samu nägusid oli veel) nägid välja nagu pesueht vene-kreeka segu ja asi tundus veel segasem, kui Mille peo alguses seletas, kuidas ta kingitud "taskuraha" kulutab Tallinnas, kuhu ta sõidab "poliitilistel põhjustel"! Asi läks just põnevaks, aga teemat rohkem ei puudutatud ja minul kui tumma nuku rollis oleval töökäel ei sobinud ka küsima hakata. Hiljem selgus, et Mille on hoopis pooleldi gröönlane.
Rahvas jäi kolmandal peotunnil, kui krõbekamaraga sealiha maole enam olulist mõju ei avaldanud, korralikult jokki ja välja hakkasid kooruma karakterid, nagu Perepoeg, Pesueht Pervo, Habemega Vanamees, Nilbik Nils, Päevinäinud Tütarlaps, Bornholmi haldjas, Grööni Õed, Noor Napsune Ema, Carlsbergi Müügimees jne. Pidu toimus esiteks taani traditsioonilises restoranis ja edasi koliti koloniehavni ehk daatshasse. Taani lipu all. Mul oli enamus ajast miskipärast piinlik ja vahepeal ajas isegi nutma. Võimalik, et põhjuseks see, et ma absoluutselt ei haakinud teemasse ja/või asi oli absoluutselt lame. Ja et see kõik ongi traditsiooniline. Pluss ma nii kohutavalt igatsen Võrumaa metsi. Tahaks seenele. Ja kunstiga ära kurnatud intellektuaale.

tervitused suvisesse Tiskresse

http://politiken.dk/wm/article543022.ece

kuningannad

Jõudsin eile Eestisse. Täna Tartusse. Tahtsin kangesti eesti keelsete subtiitritega telesaateid vaadata. Ainukese talutava variandina tuli kõne alla mingi ameeriklaste dokk Inglise kuninganna USA riigivisiidi ettevalmistustest. Nende üks osa oli ka paraadportree pildistamine. Fotograafiks oli legendaarne rock-staaride, sõdade ja Vuittoni reklaamide jäädvustaja Annie Leibovitz, kah paras kuninganna... Talle oli kuninglikuks võtteks antud pool tundi. Leibovitz üritas pikalt soengut ja oma ametlikuimat kostüümi vonksu seadnud ning seetõttu 15 minutit hilinenud kuningannat veenda krooni peast võtma, et nii on "less dressy". Kuninganna ainult pilgutas ripsmeid ja nohises. Ta vast ei mõistnud, miks... miks ometi peaks ta kroonist loobuma. Lõpuks ta ütles, et kui ta krooni ära võtab, siis peab ju uue soengu tegema... Aga piltidel oli ta ikkagi ka ilma kroonita. Kaks diivat leidsid mingi kompromissi... Osav. Ja pildid said tõesti ilusad.
Annie ütles lõpetuseks "Järgmine kord teeme hobuse seljas ka!". Kuninganna nohises vastuseks: "Ma ratsutan viimasel ajal ainult ponidega." Tundus, et tal polnud sooja ega külma, et Annie on kuulus, kuulus, kuulus Ameerika fotograaf, kes viimasena pildistas paljast John Lennonit paar tundi enne tema mõrvamist. Samuti kui Anniel polnud sooja ega külma sellest, mis tähendus võib olla Briti kroonil.

http://uk.youtube.com/watch?v=EcnPicsZ6-A
Rolling Stone cower by Annie Leibovitz

Taani kotlett = Eesti karbonaad

Tüüpilist taani huumorit vahepalaks. Taanlaslik nii nalja kui äraspidi vabameelsuse ja pereelu tegelikkuse mõttes.

"Suurepärane karbonaad, Ingrid, aga tegelikult ma mõtlen veel ühele asjale... Mis sa arvad, kas kunagi saabub aeg, kui sa saad üle vastumeelsusest imeda mu peenist? Ma lihtsalt küsin, et teha plaane, milliseid kogemusi veel hankida, enne kui ma suren..."

Taanlastele pakub muidugi ekstra nalja, et pereisa sarnaneb endisele Taani peaministrile, ühele armastatuimale sotsiaaldemokraadile Poul Nyrup Rasmussenile...

http://politiken.dk/wm/article521048.ece
http://www.nyrup.dk/

ka Taani on sõjas olev maa

Ärkasin paar tundi tagasi, sest keegi juba lällas siseõues. Ja magama sain eile õhtul kella kahe paiku, kuna keegi ikka veel lällas siseõues. Kopenhaagen on täis suuri siseõuesid, mis moodustuvad neljast ristküliku kujuliselt asetsevast elumajast, nii on ka minu majal üks. Seoses erutavalt sooja ilmaga kipuvad inimesed õue ja tuju tõuseb. Rahvas jõlgub parkides, väljakutel, streikidel, aedades, rannas... Tööd enam ei tehta. Ja ega mul selle vastu midagi ei ole. Aga...
Taanlastel pole erilist loodust, mida armastada - puud on maha võetud sajandeid tagasi ning ehitatud laevadeks, üksikutel parkides elavatel hirvedel on isiklikud juuksurid - puudub eestlasele ja boliivlastele omane austus Emakese Maa suhtes. Seega on tavaline, et kui rahvakogunemine lõpeb, jääb maha metsik laga. Tõepoolest, see ei tule siin enamusele pähe, et oma prügi ise prügikasti viia. Olen kuulnud ka põhjendust - ei saa ju koristajatelt tööd ära võtta või et Aafrikas on veel hullem.
Reede õhtul toimus Vesterbro linnaosa pidu, st et tänavatel oli tuhandeid inimesi, muusika üürgas igal tänavanurgal ja põhitegevus oli metsik õllejoomine, reivimine ning rokkamine. Erilist suhtlemist ei toimunud, pigem oli õhkkond pisut närviline. Mulle aga tundus kõik ideaalne ühe väikese pommi jaoks - taanlased kipuvad unustama, et nad on endiselt sõjas ja neile on teatud karikatuuride eest lubatud doomi. Ma ei ole absoluutselt doomi poolt, aga kogu siinse öko-möla taustal on mulle arusaamatu rahva tegelik ükskõiksus ümbritseva suhtes - alates oma kaaslastest (pearätiga või ilma) kuni keskkonnani. Üks mu sõpru ütles, et mingi teadur olla öelnud, et ainus asi, mis taanlastele aru pähe paneks, oleks tõeline sõda nende maal. Kohutav, aga usutav.

kaks hommikusööki

Sel nädalal on juhtunud nii mõndagi ilusat. Ja olen ka teinud mõned sigadused. Aga armastuses ja sõjas olla kõik lubatud...
Muuhulgas jäi kaks hommikusööki pildile - esimene teisipäeval koos hipipoeedist kalifornlasega mu lemmikkohvikus Kaffesalonen "järvede" ääres ja teine vana taani sõbra juures täna hommikul. Mõlemad hommikusöögid olid veidrad ja rõõmsad. Miskipärast ohtrate sigarettide ja targutamistega. Neid ma vahepeal pikalt ei tarbinud.
"Järvedeks" kutsutakse Kopenhaageni paari kilomeetri pikkust tiikideketti ja mu "järvede" äärsed ning tegelikult ka kogu Kopenhaageni lemmikkohad asuvad Nørrebrol Kuninganna Louise silla otsas - seal on Kaffesalonen, kiik kastani küljes, neoonmune munev "Irma" kana (kellest räägin tulevikus), rikkalik vanakraamipood, Ahmedi juurviljakiosk...
Tänane hommik leidis mind aga Vesterbrolt ja kaks asja olid taas vaieldamatult suurepärased: vaade ja taani või. Vaade oli järgmine - lage raudteesõlm ja moderne kanaliteäärne uuslinn kauguses kumamas, kirsiks tordil kohaliku energiamonopolisti Dong Energy katlamaja kolm fallilist korstent. Üle kogu krempli ärev päike ja kuumavine, mõlemad on kohal juba üle nädala. Ööd on soojad nagu juulis. Mõnus, mõttetegevus on meid maha jätnud, palav on, mañana võtab võimust. Juust laual higistab ja viin on soe. Ajalehest loen, et siilid kannatavad kuuma pärast koledasti, pandagu neile veekruus... Aga konnad?

streik kui varasuvine taani elustiil

Pärast karnevali on siin toimunud mitu streiki. Streigid ise sarnanevad visuaalselt karnevalile. Nt nädal tagasi streikisid õpetajad ja lasteaednikud. Nad olid otsustaud end koledatesse roosadesse T-särkidesse riietada ja pidasid parlamendi ees palagani. Olid rock-bandid ja klounid ja limonaadiputka ja puha. Liigelda oli võimatu, tekkis kiusatus neile rattaga kanni sõita.
Täna sattusin medõdede-vendade streigi sisse, sest see leidis neil aset ratta seljas läbi linna sõites ja teisi ratastatud kodanikke häirides. Streikijate rahu ja sõnavabadust turvab politsei, muu rahvas lakkugu seni panni. Meditsiinitöötajad olid sama koledad ja tüütud kui pedagoogid ning laulsid isetehtud protestilaulu. Nõudmine läbi laulusuu oli ikka sama: "Andke pappi!" Või nagu laulis don, kellega koos tänast palagani läbisin: "Andke raha juurde, meil on puudu! Mis me rahaga küll teeme? Mallorcale me sõidame!"
Talvel külma tõttu nad ei streigi. Aga praegu on nii ilusad ilmad, et kohe kisub sõnumiga T-särki selga tirima ja linna peale laiama. Vihmaga vast ka ei viitsiks.

Foto: HOLSTING KLAUS www.politiken.dk

Sally Mann ja sabasuled

Eile õhtul avati Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus Sally Manni näitus. Otsustasin karnevali kahjuks ja Sally Manni kasuks. Ta ise oli ka kohal ning rääkis pika loo elust-tööst, juristidest oma elus. Teadagi ju, tal pidev kamm paljaste laste piltide pärast. Siirale vaatajale õnnelik lapsepõlv + pisuke eluõõv. Vägev värk, väge täis. Kuigi ta uued tööd on ikka täielik tume värk.
Mulle meenus kõik, mis olen unustanud ja unustada püüdnud... tahaks ka olla kaamera taga.
http://www.art-forum.org/z_Mann/gallery.htm

Täna käisin karnevaliparaadil ka, tavaline värk, roosad inimesed elavad oma viikingiverd välja mingil imetabasel moel, suled peas ja perses... Homme lähen uurin Fælledparkenis lähemalt. Ilm on suurepärane ja park ja muru ja tiirased rütmid kutsuvad. Kuigi... nende sambaorkestrite trummide ja vilede rütm viitab minu arust shamanismi mõjule. Ja üldse... mis suled? Indiaanipealiku peast? Ja mulle tundub, et siin põhjala troopilises pealinnas on ikka suudetud asi taaskord ära nülida mingiks poolkõvaduseks. Wonnabeendus niikuinii... Aga noh, kuniks Lõuna-Ameerikasse jõuan, käib kah...

taani jalgpallist

Viimasel pühapäeval oli mul kohutavalt halb olla. Põhjusi ei hakka kirjeldama, oletage ise vastavalt oma rikutuse tasemele. Igatahes oli pärastlõunaks siiski juba piisavalt hea ja tundus asjakohane hingata värsket õhku. Sestap võtsin julguse kokku ja läksin koos pääsmeid omavate põhja-ameeriklaste Misha ja Jennyga Taani rahvuslikule uhkusstaadionile Parkenile. Tahtsin väga teada, kas jalgpall on parem kui seks... Mängisid kohalik meeskond FC Kopenhaagen ja FC Kesk-Jüütia. No selge see, et enamus publikust olid kopenhaagenlased ja pidasid pöialt esimesele meeskonnale, kuigi too halastamatult "maakate" käest 2:0 pähe sai. Mingitel segastel asjaoludel oli eemaldatud staadionil üks sein ja seal tilpnesid vaid mingid räbalad ning nii võis vahelduseks haledale pähesaamisele ka päikeseloojangut vaadata. Misha ja Jenny lobisesid vahetpidamata ja minutite kahanedes loksutasid aina rohkem õlut üle ääre. Püüdsin kõigest jõust mängu jälgida aga iga kord, kui värav löödi, oli üks põhja-ameeriklastest osanud mind just vestlusse haarata. Oli külm ja puha. Aga ikkagi jalgpall. Pettunud publik jättis maha miljon tonni prügi, sest kogu show märkimisväärne koostisosa on seista õlle ja Park-dogi nimelise vorstisaia järjekorras, siis kiirelt tarbida ja ruttu lahkuda. Pean küllap tagasi minema sinna, ehk õnnestub jõuda kahte-eri-värvi-särkides-ühe-palli-järgi-sebivate meeste fenomeni jälile... tundub olema mingi salapärane meditatsioonitehnika, millest mul aimugi pole. Ja seksikuse skaalal annaksin nii 2,5 punkti 10-st. Glamuurifaktor 0,08.

barrikaadidele!

Seoses tänaöiste sündmustega Kopenhaagenis ja kasvava eneseväljenduskihelusega taaselustan blogi pidamise. Olge valvel!

Paljud kurdavad, et Kopenhaagen on igav ja mis siin ikka pihta hakata... Mulle meeldib, siin on mu rahu ja tasakaal. Paraku. Selles Eesti ajas. Ja vaatamata kõigele ja sellele, et täna öösel, viibinuna kainena ja süütuna rockkontserdil Christiania esinduislikumas klubis Loppen, sattusin täiesti ootamatult rahvarahutuste epitsentrisse. Taani politsei lahendus, nagu ikka, oli oher pisargaas ja buldooser...

Asi sai alguse, nagu ma praegu varahommikusest ajalehest loen, sellest, et erariietes politseinikud tulistasid kristianiitidest vanaema ja 6-aastase lapselapse silme all surnuks bullterjeri. Koera omanik kuulutas sõja ja ajas kängi kokku. Ja mina arvasin kella 22 paiku kontserdile minnes vastutulevad näomaskidega inimesed järjekordseteks moeohvriteks... aga algamas oli hoopis kodusõda.
Igatahes võttis kontsert hoogu ja rahvamass aina kahanes. Asi tundus arusaamatu, sest bänd oli hea, sound aus ja trummar kena. Punn oli põhjas ja plahvatused ei kostnud, aga enamus publikust sai ilmselt väljast sõnumeid ja taipas õigel ajal jalga lasta. Mina networkita immigrandina ei teadnud midagi + band ja paar juhmi groupiet, kes muusikasse olid sukeldunud.
Nii me seal siis olime pisargaasist kissisilmi lõksus, II korruse vaatega politseihaarangule ja lõhkevatele klaastaara kogumise vaatidele. Viimased on küll hea pommiidee ja siinkohal tuleb tänu avaldada kohalikule prügiveokorraldusele - taanlased kas joovad kohutavalt palju ja kiiresti või siis tühjendatakse neid vaate üliharva - materjali oli sitaks.
Pärast 1,5 tunnist jokutamist sai mul villand ja kuna õhk tundus selginevat... otsustasin kodo minna. Tuttu. Tuli hõljuda üle klaasikildude. Kapitalistide disainipood oli purustatud ja Jakobseni sohvad tossasid tänaval. Väikekodanlaste aknad olid sisse löödud. Tundus päris õiglane. Istusin rattale ja kadusin öhe, selja taga aga kostsid uued plahvatused...

Band oli www.unexplodedmusic.com
Klubi oli www.loppen.dk
Koht oli www.christiania.org

ohohooo, indialane Kuule?

Koolidirektor tutvustas India arenguid. Teaduse areng, meditsiiniteenus tasemel, internetimaa... ja valmistatakse ka ekipaazi lennuks Kuule. Pluss tuumapomm. Ma lisaks, et praktikas on nii, et wifi-t tõesti justkui näitab, et nigu oleks ta koolis igal pool... tegelikkuses see ei tööta ja arvutiklassis on 25-st tööjaamast ainult 5-l juhtmed taga. Ja kui iga taga keegi istub, siis tööd küll teha ei saa. No kui nad Kuule lähevad, siis on meil parem Marsile emigreeruda.
Värdjakesed on ikka emakese Maa nii ära saastanud! Ma ei saa sellest vist iial üle!

Londonis

Delfis kirjutab, et ahvid tapsid Delhi aselinnapea. Ei noh...

pollusioon

no siia ma lambun! hingata pole midagi ja siin eksisteerimine vaga kusitav... asun meetmeid tarvitusele votma. aga muud Marucha kollijutud ei vasta koik toele... lennujaam nt ei erine suurt Landossi omadest ja no teed ja traffik Pihkva oblastist.

Helsingis, vist Vantaas

Ikka veel istun klanitud ja siredas Skandinaavias... lennujaam on disainitud. mõnus aga tüütu - tahaks juba selle idamaise kultuuripaugu kätte saada (hoilii, hoilaa, ei saa tantsu pidamaaaaa...)
kõrvallauas söövad RUMEENLASED disainertoitu... mina eestlasele kohaselt tarbin ainult internetti ja kohvi.
Meitele!

on hullematki?

http://fishki.net/comment.php?id=26453